on ikka mõnus. Terve selle nädala olen planeerinud tervekssaamise ja paberitöö nädalaks. On kogunenud hulk majandamist, mis lihtsalt tuleb ära teha. Aga eile ei sujunud kohe mitte üks tegevus. Teesklesin siin töötegemist umbes kolmeni, siis tuli päästev mõte minna metsa seenele. See oli üks hea mõte. Korjasin proua ämma auto peale ja kihutasime koduauuli metsi revideerima. Tagasi tulime kolm tundi hiljem hiigelkoguse puravikega. Ma pole elusees nii palju puravikke korjanud kui sel aastal. Põhimõtteliselt mingeid muid seeni metsas polegi.
Vahepeal oli Sass otsustanud ennast kaunistada. Seal ta siis seisiski täies ilus, mamma huulepulk täiskoosseisus näkku, riietele ja juustesse mäkerdatud. Vaene Vello üritas teda meeleheitlikult puhtaks kraapida. Toppisin lapse dushi alla, kaasas vanaisa manitsussõnad, kuidas lastega selliste asjade pärast riielda küll ei tohi. Nomaeitea nüüd, sellise käki eest oleks mul lapsepõlves ikka kõrvad korralikult tuliseks tehtud.
Täna hommikul pidin kiirkorras kaks piknikukorvi produtseerima. Täitsa meelest oli läinud, et mutid pidid lasteaias metsa seeni korjama ja piknikule minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar