neljapäev, 30. august 2012

Kuidas me siin siis nüüd elame...

Ikka hästi elame. Aeg nagu ikka kihutab... Suur Grete sünnipäevapidu sai  peetud. Ja hoolimata sellest, et kõik lapsed olid tänu paduvihmale pidevalt läbimärjad, mitte keegi haigeks ei jäänud.
Mina olen sel nädalal käinud tubli ema kombel nii koolilastevanemate kui lasteaialastevanemate koosolekul. Ehk et siis hakkab peale- Grete läheb laupäeval, esimesel septembril, kooli ja Saskia esmaspäeval jälle lasteaeda. Suvi on lõplikult läbi, ehkki lapsed võtavad sellest küll viimast. Saskia juba ootab lasteaeda minekut, Gretele on vanemad sõbrad aegsalt selgeks teinud, et koolis on igav. Saab näha kas on. Tundub, et Gretel on õpetajaga väga vedanud, olen teiste vanemate käest ainult häid lugusid kuulnud. Siinkohal tuleb meelde Kaja, kes kunagi ühe kooliteemalise vestluse ajal luges mulle sõnad peale, et esimesel kolmel kooliaastal on täitsa ükstapuha mis koolis laps käib, ainult see on tähtis missugune õpetaja klassil on. Olen ootusärevuses, eks ma ju ise ka pääsen tänu Gretele lasteaiast esimesse klassi. Saskia on muidugi äärmuseni nördinud, et mis mõttes tema peab lasteaias edasi käima ja kooli veel ei pääse? Karjuv ebaõiglus, ehk nagu ta ise teatab: see ei ole aus!!!! Saskia pärast olen kergelt murelik- kõik tüdrukud peale tema läksid lasteaiast kooli, need paar tükki, kes asemele tulevad on päris pisikesed. Ehk et põhilised mängukaaslased on jälle poisid. Suvelgi vaatasin, et Grete ja Anette mängisid koos, Saskia pressis ennast hoopis suurte poiste kampa ja täitsa üllatav küll, enamasti nad võtsidki ta oma tegemistesse kaasa. Saskia muidugi tasus heldelt- kui kõhud läksid tühjaks, siis organiseeris kiirelt võileibu ja muud head-paremat. Alati teda kampa muidugi ei võetud ka aga Sass elas oma solvumise häälekalt välja ja läks siis hoopis metsa..... näiteks mustikale. Saskia saab ka iseendaga üpris hästi läbi, tal pole mingit küsimust üksi omi mänge mängida.
Ise ma midagi märkimisväärset pole teinud. Värske kasvuhooneomanikuna olen natuke salatimoodiasju purki püüdnud panna ja seenel olen paar õhkõrna korda käinud.
Aa ja ajaloohuvides olgu märgitud, et teise korruse aknad said ära vahetatud. Ja vastuseks paljude mõtetes liikuvale arvamusele, et meil pole raha kuhugile panna, alles saime maja valmis, nüüd juba vahetame aknaid, ütlen, et buumi ajal tellitud puitaknad ei sobinud jah. Märjast puidust tehtuna lasid nad talvel räigelt külma tuppa. Päris jääs olime siin külmadel talvehommikutel. Ehk nüüdsest on külmemal ajal mõnusam ärgata. Siit ma sain ikka paraja ninanipsu oma veendumusele, et katsume kõike osta ja/või tellida nii kodu lähedalt kui võimalik...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar