Maal on mõnus

Talv ongi käes! Ma pole suuremat sorti talvesõber, aga kuna ma porist ja mudast hilissügist armastan veelgi vähem, siis olen rõõmus kaela sadanud lumeuputuse üle. Esimesest lumest jäi mälestuseks lumememm ümmarguse kaaslasega. Järgmisel päeval sõi Grete õues natuke mullast porgandit ja kiitles: " lumememm andis mulle porgandi!"  Peale lumememmede ja lumesõja on meil muudki pöördelist juhtunud. Nimelt suutsime saata vanaema Riina sujuvalt Iirimaale Üllile külla. Väike paaripäevane reis. Pöördelise ses osas, et Riina on meile kõigile korduvalt deklareerinud kuidas ta m i t t e  k u n a g i ei lenda lennukiga ja kodust rohkem kui üheks ööks ära ka ei lähe. Aga õnneks väikese sõbraliku nügimise abil ikka läks ja on hullult vaimustuses lendamisest, võõrastest maadest ja etc. No ei olnudki nii keeruline nakatada jälle üks inimene reisipisikuga. Ei tea kas need asjad on omavahel miskit moodi seotud aga tagasi tulles teatas Riina, et jätab suitsetamise maha. Ja alates tänasest jättis ka. Me oleme siin natuke hinges kahtlevad aga üldiselt toetavad. Kahtlevad seetõttu, et 45 aastat ahelsuitsetamist- no staaz on selline, et kohe sunnib natuke kahtlema. Igatahes vaatame mis saab.
Täna võtsime ette ja käisime Grete ja Saskiaga arsti juures.Nii profülaktika mõttes. Natuke siis statistilisi andmeid: Grete on 106 cm pikk ja kaalub 15,5 kg. Saskia on 83cm pikk ja kaalub 11 kg. Grete kaalus aastaselt 8,3 kg. Viimasel ajal kutsub Ants Sassi hellitlevalt moosipallikeseks. Kaaluerinevusi vaadates pole raske aru saada miks selline hüüdnimi.
Kodu-uudiste künnise ületavad veel teemad, et Ants alustas täna meie köögi tegemist, nii et lootust on jõuludeks köögi valmimine ja teiseks uudiseks on see, et Grete käis esimest korda üle poole aasta lasteaias. Me oleme kordi ja kordi mõtisklenud ja ka vaielnud selle üle kas lastel on parem käia linnas lasteaias või siinsamas Vihasoo lasteaias. Omad plussid ja miinused on mõlemal variandil, hetkel otsustasime jätta asjad nii nagu nad praegu on, ehk et siis Grete käib oma armsas Endla tänava lasteaias. Mina käin nii ehk naa paar päeva Tallinnas tööl, siis saab ka Grete laste sekka. Igapäevane lasteaias käimine polegi olnud eesmärgiks, nii et saab näha kuidas ta sellise rütmiga harjub.
Vaatan praegu aknast välja ja pilt on täiesti idülliline. Hakkab hämarduma, lund muudkui sajab ja sajab. Need on need hetked maal mida ma tõeliselt kaifin.