Aga mitte endast ei tahtnud ma kirjutada, meie Sassust ikka. Saskia on üks tõeliselt lahe mutt. Endiselt kahe hambaga. Ja kuigi me kõik pingsalt otsime (ja aeg-ajalt enda arust midagi ka näeme), siis tegelikkuses hetkel küll ei tundu, et hambaid lähemal ajal juurde tulemas oleks. Kaalu ja pikkust pole jõudnud mõõta, eks siis seda jõua kah. Grete on õbluke ja õrnake, Sass aga tugev ja jõuline. Kui Saskia tahab Gretelt midagi kätte saada, siis ta lihtsalt läheb massiga peale ja Gretel ei jäägi muud üle kui loobuda ja taganeda. Kui ta on midagi otsustanud saada, siis ta läheb kasvõi läbi seina aga saab mida tahab. Sass on meil tõeline issi tütar, kui keegi (st mina või Grete) nö hõivab issi, siis tuleb Sass kiirelt-kiirelt õigust nõudma, kui teisi päris minema ajada ei õnnestu, siis kampa pugeda õnnestub igatahes. Issi kaisus tuleb uni kõige paremini, issi lohutab haiget saamise puhul kõige paremini, issiga on kõige lõbusam aega veeta.
Sünnipäevapidu oli täitsa esimene pidu meie majakeses. Külas olid vanaemad ja vanaisa, onud ja onude lapsed. Lõbus oli, ehkki Sass magas enamiku peost maha, õnneks ärkas ta ikka enne tordisöömist üles. Selline mõnus kodune olemine oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar