Linnas elades oli tavapärane, et minu vennad ja õde oma peredega kogunesid Jõululaupäevaks meile. Viimased kaks aastat oleme olnud üsna omaette, nüüd siis jällegi natuke inimrohkemad Jõulud. Lisaks minu emale ja õele ja vendadele olime koos Riina, Vello, Kristjani ja Hendrikuga. Hendrikul on koolivaheaeg, seega on meil nüüd üks vaheajalaps ka. Pühad ise nagu pühad ikka, palju head sööki ja koosolemist. Lapsed muidugi ootasid Jõuluvana. Kõik lapsed ja täiskasvanud olid tublid- laule ja luuletusi tuli igat sorti ja igas pikkuses.Täiskasvanud lugesid küll luuletused raamatust maha aga vähemalt polnud piinlikke luuletusi stiilis-mina olen pisi-pisi...
Paar törvatilka meepotis siis ka- Saskia jäi üks öö enne Jõule haigeks ja Grete jäi Jõululaupäeval haigeks ja kahjuks on nad siiani täitsa tõbised. Lisaks möllavad mööda Eestit ringi päris sõgedad lumetormid. Monikast ma juba kirjutasin, 25.detsembril märatses Scarlett ja tänaseks on kuuldavasti oodata Ursulat. Ma võitlesin Jõulu esimesel pühal Scarletiga, sest olin lubanud ema kella poole kaheksaks linna tööle viia. Midagi väga hullu polnud, midagi nautimisväärset ka mitte.
Aastalõpp on alati natuke kurnav- koondnimetusega -palju tööd. Igal aastal kirun ennast, et ei taibanud mõnest tööst loobuda või varem ära teha. Aga kirumisest suurt kasu pole, ära tuleb ikka teha. Tänaseks õnneks kõik arvutitööd tehtud, veel ootab ees sõge nädal kliinikus ja siis 2 nädalat õnnist puhkust.
Ja edaspidi peaksid olema meie fotod oluliselt kvaliteetsemad, sest Jõuluvana tõi Antsule korraliku peegelkaamera ja paarikuised fotograafia kursused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar