Viimasel ajal olen olnud väsinud ja torisev (loe vinguv ja kisav), täpselt ei teagi mis mind nii ära kurnas aga igatahes ütles Ants vastuvaidlemist mitte kannataval toonil, et ma olen muutunud täiesti väljakannatamatuks, võtku ma kiire trip soojale maale. No ja ma siis võtsin ja käisin.. Üksi pole ma kunagi puhanud ja alguses oli päris veider tunne, tahaks ju jagada oma emotsioone ja ajada niisama mula. Aga iseendaga olen ma alati hästi läbi saanud, nii ei hakanud mul ka selle nädala jooksul igav. Hoolimata sellest, et ma ei lahkunud kordagi oma hotelli teritooriumilt. Vot nii mugav olen. Lugesin, magasin, päikest võtsin muidugi ka. Kuna siin on talv, siis on see mulle just väga sobiv kliima, keskmiselt umbes 23 kraadi sooja, kerge tuul. Isegi ilusalongis käisin. See oli küll üks naljakas ja veider kogemus. Egiplasest gaymeest pediküüri tegemas ei näe ju meie põhjamaine silm igapäev. Kokkuvõttes võib öelda, et ilusalong toimib põhimõttel- andis jumal kliendi, küll annab ka oskuse temaga midagi ette võtta.
Praeguseks juba tagasi ja loomulikult koheselt töölainele. Ma ei saaks öelda, et ma olen teotahteline ja reibas aga parem on olla küll. Ilmselt lähen otsin oma perearsti ka üles ja üritan vereproovi anda, minu olematute veenide pärast on see alati tahtejõudu nõudev ettevõtmine. Igal aastal nii umbes jaanuaris olen ära kukkunud ja võidelnud pideva väsimusega aga mitte kunagi nii hullusti kui sel aastal. Lohutuseks- vaikselt-väikselt sammume kevade poole ja päike aitab alati.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar