Juba jõudsin rõõmustada, et sel talvel on kõik me pereliikmed olnud päris terved kui meid niitis mingi eriti jäle viirus. Algas muidugi lastega ja lõppes Vello ja Riinaga. Niisiis on kõik sünnipäevadki läinud haiguse nahka. Aga praeguseks on olemine juba täitsa hea, päike käib kõrgemalt ja lundki jääb iga päevaga vähemaks. Ikkagi tahaks Sassu moodi seista akna alla, põrnitseda välja ja nõudliku häälega karjuda, et tahan murd. Et siis tahan ka muru...ja soovitavalt kohe.
Enne muru tulekut mõned talvised sportlikud meenutused....