Tänane päev erineb tavalisest ainult sellepoolest, et läksime hommikul lasteaeda jala. Jaa, meie olemegi need laiskvorstid, kes ei suuda läbida 800 meetrit ilma autota. Kulunud vabandus küll, aga tavaliselt tormame lasteaiast otse linna tööle.
Õhtune vestlus Saskia päevast nägi välja selline:
Mina: Mis te hommikusöögiks sõite?
Saskia: Kooki
Mina: Mis te ooteks sõite?
Saskia: Kooki
M: Aga mis te siis lõunaks sõite?
S: Säärikut
(mina lihtsameelselt ootasin muidugi, et nad sõid ka lõunasöögiks kooki)
M: Mis te siis muidu lasteaias tegite?
S: Tead, täna olid kõik kohutavalt halvad lapsed, kõik tegid muudkui pahandust ja pahandust ainult mina olin hea laps.
M: Aa, mis pahandust siis A tegi?
S: A pani näo toidutaldrikusse
M: Aga R, mis tema tegi?
S: Tead, ta hammustas kasvatajat pepust
M: Eee, aga mis pahandust Grete tegi?
S: Grete lõi ja kiusas mind terve päeva
järgneb pikk loetelu kõikide pahategudest, ükski temp ei kordu.
S: Kuule, küsi nüüd minult, et mis pahandust Robin tegi?
M: Kes see Robin on? Teil ei ole ju ühtegi Robinit
S: Kuule, kuidas sa ei tea, et meil on Robin, tema tiris kasvatajat terve päeva juustest
M: Ei no siis teil polegi ju lasteaias rühm lapsi, teil on ju seal üks pätikamp
S: Nooemmeeee, nii väikseid pätte pole ju olemas
Selline fantaasiaküllane lasteaiapäevakene siis. Grete päev küll nii põnev ei olnud, lausa nii tavapärane oli, et polegi nagu millestki kirjutada...
Aga isikliku ajaloo tarbeks- tänane päev Tartus oli täielikult pettumust valmistav, mitte ükski asi ei toiminud, mitte ükski koht polnud see, milline ettekujutus mul oli olnud. Ma pole juba ammu nii pettunud ja frustreeritud olnud.
Ainult Põhjaka Mõisa restoran päästis päeva. Toidusõltlase päeva päästab ju ikka toit ,eksole.
Ja veel, lõpuks ometi sai mul täielikult kõrini EMT olematust levist 60 km Tallinnast ja kõndisin tikksirge seljaga Elisasse üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar