Nüüd tuleb natuke nuttu ja hala, sest juba kolm korda sel kevadel on lumi ära sulanud ja jälle tagasi sadanud. Ei saaks öelda, et ma erilise heldimusega lumesadu tervitan. Ei, ma hoopis ropendan ja vannun, sest lumi tänasel päeval ei kuulu mu plaanidesse. Tahaks minna õue toimetama, aga mida sa siin toimetad kui reha asemel on hoopis lumelabidat vaja.
Midagi head ikka ka. Ants, hää inimene, tegi me elutuppa raamaturiiuli. Mul polegi elus olnud nii suurt raamaturiiulit kuhu (peaaegu) kõik raamatud ära mahuvad. Nüüd siis on. Eile veetsin sulni päeva vahuveini ja raamatute seltsis. Pidin raamatud nimelt kahe maja peale kokku korjama ja riiulisse ära paigutama. See oli üks mõnus päev. Praegu ongi imelik kodus ringi liikuda, olin juba harjunud osavalt vältima raamatuhunnikuid põrandal ja kappide peal, hetkel saan liikuda üsna sirgjooneliselt. Eks see minu lugemisvara on üsna seinast-seina. Loen täitsa südamerahuga läbisegi naistekaid ja väärtkirjandust, krimkasid ja esoteerikat. Ainult ulme pole suures osas minu rida. Ja elulugusid loen äärmiselt valikuliselt. Ühegi sarja patrioot pole ma ka, olen ostnud lihtsalt neid, mis mulle endale olulised. Üritasin oma raamatuid kuidagi grupeerida ja seoses sorteerimisega tuli tohutus koguses mälestusi meelde. Uskumatu, aga ma suudan oma sadade raamatute sorteerimisel üsna täpselt öelda, mis meeleolus ma seda lugesin või mis emotsioone see raamat mulle tekitas. Ometi ei mäleta ma enamasti kirjanikku ega pealkirja. Võtan lihtsalt raamatu kätte ja kõik tuleb hetkega meelde. Pean tunnistama, et mulle meeldib raamatuid omada. Üsna mitmeid olen lugenud korduvalt. Eks osad raamatud olen ostnud ka selle plaaniga, et lastel hea riiulist võtta. Ehkki, kui järele mõelda siis on lastel ilmsed e-lugerid ( või mingid veel moodsamad vidinad) ja raamatuid paberil loevad heal juhul minusugused friigid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar