laupäev, 2. jaanuar 2010

Lumine Jõuluaeg

Pole kunagi olnud saladuseks, et ma armastan lund. Seega aknast välja vaadates tabab mind igakord täielik eufooria! Ma kaifin hommikust lumelükkamist ja puude järel käimist ja tule ahju tegemist.Hommikukohvi juures on mõnus niiviisi päeva käima lükata. Ehkki tõele au andes teeb enamasti seda kõike (va. kohv) Ants, ta on lihtsalt hommikuti kiirem ja talle meeldib samuti lund lükata....
Jõulud algasid meil juba traditsiooniliselt Grete lasteaia jõulupeoga. Tüdrukud olid lumehelbekesed ja Grete esilaulja.

Jätkupidu oli 23.-l meie vanaema juures, kes oli hoogu sattunud, hullult toitu vaaritanud ja muidu ettevalmistusi teinud. Väga hea oli näha oma vanaema ja tädi peret, ega me ju üleliia tihti ei kohtu. Enne vanaema juurde minekut põikasime läbi ka Liiva surnuaialt, et minu isa haual küünal süüdata. Midagi pole öelda, isa on surnud juba üle viie aasta aga neid hetki on ikka tihti kui tunnen temast puudust....
Muidu kulges meil jõuluaeg rahulikult ja vaikselt. Pidasime oma saunamajakeses pere keskis rahulikult Jõululaupäeva. Muidugi ei puudunud ka Jõuluvana. Jõuluvanaks Sille vend Siim, kes sai oma etteastega ülihästi hakkama. Alguses kaalusime nagu tavaliselt Antsu minemist selleks ajaks naabritele külla, siis aga saime aru, et meie oma lapsed on unistajad ja ei pane iial tähele, et Jõuluvanal on issi hääl, aga kuna pidasime Jõule koos Kristjani perega, siis Anette ja Hendrik on eluvõitluses nii karastunud tegelased, et nemad oleksid selle nalja sekundiga läbi näinud. Ja ikka ju tahaks, et jõuluaeg oleks lastele muinasjutt. Vähemalt nii kauaks kui võimalik. Grete, vana kavalpea, arendas Jõuluvanaga naturaalmajandust, a la kink mulle, minu joonistus sulle. Pärast luges üht ja sama luuletust 3 korda järjest. Hendrik ja Anette olid ikka nõks paremini valmistunud. Laule ja luuletusi tuli nagu Vändrast laudu. Mul vedas, sain olla päkapikk, ehkki see ei vabastanud salmide lugemisest.








Peale lõunasööki läks mamma Riina õhutusel ja eestvedamisel lahti tõsine buugi-vuugi. Lapsed läksid muidugi hoogu ja tantsu jätkus kauemaks.


Ja ega vanaaasta ärasaatmine kuidagi teisiti läinud- ikka koduselt ja perega. Ants oli varustatud pürotehnikaga -oli ilutulestikku ja shampust. Sass kartis hullult pauku ja leppis ainult vanaisa süles olemisega.


Üks veider aasta oli see 2009. Ühelt poolt suurte muutustega ja keeruline, teiselt poolt siiski huvitav.
Mõned fotod  lumeuputusest...






enamik fotosid on teinud Kristiina
ja veel üks foto, tehtud minut aega tagasi


PS Köök ei saanud jõuludeks valmis aga on lootust, et lähiajal saab Ants oma lasagne ikka kätte.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar