Ilmselt on kõik inimesed kasutanud (või vähemalt kuulnud) ütlust - need lapsed on nii erinevad, nagu polekski ühest perekonnast. Nojah, meie näiteks kasutame seda ütlust oma laste kohta ikka päris tihti. Lihtsalt hämmastav kuidas igapäevaselt lapsi jälgides avastad erinevusi rohkem kui sarnasusi. Olen ilmselt varemgi kirjutanud, et Grete on õrn ja habras, talle meeldivad printsessijutud, roosa värv, joonistab ta ka alati ainult kõrvarõngaste ja kõrgete kontsadega printsesse. Tuletan meelde, et ta on kõva nelja aastane. Viimane "rõõm" on see, et ta on ära mäkerdanud mu meigikotis kõikvõimalikud jubinad, kallanud tühjaks mu küünelakid. No nuta või naera, ma lihtsalt pole harjunud oma asju peitma, nüüd tuleb vist õppida kui ma tahan ise ka midagi aeg-ajalt kasutada. Grete märgib alati valjuhäälselt ära kui keegi näeb hea välja. On üsna tavaline, et ta kuulutab seda näiteks kõvasti keset tänavat.Oma loomult on Grete tõeline lilleke, natuke nagu lihtsameelne ka. Vanaisa ütleb, et Grete on portselanist ja et ta iga päev hirmuga kardab, et järsku läheb pooleks. No ribid on tal väljas jah, ehkki söögiga on ta sõber küll. Kui meil poleks reglementeeritult magusapäev laupäev, siis ilmselt uhmerdaks ta endale komme sisse igapäevaselt ja kilode kaupa. Õnneks muu toidu suhtes on samuti tolerantne, sööb seda mida pakutakse ja toidu üle viriseb haruharva. Seda ei saa aga öelda riietuse kohta. Püha müristus kuidas lihtsalt on võimalik niimoodi oma riietust valida, seda ma küll ei taipa. Iga hilp käib eriliselt kriitilise pilguga komisjoni silme alt läbi. Komisjoni koosseisu kuuluvad Grete ja Grete ja otse loomulikult Grete. Ma pole siiani valikukriteeriumitele pihta saanud, seega värisen iga jumala kord, kui olen talle hankinud uusi hilpe. Tähtede ja numbrite vastu tunneb Grete hetkel suurt huvi ja laulmine ning tantsimine meeldivad samuti. Nagu ikka neljastel.
Eraldi postituse peaks vist kirjutama Tanjast, kes on viimased kolm aastat olnud Grete hoidja. Viimane foto on samuti Tanja pildistatud. Tanja on kannatlik ja hooliv ja jaksab lõputult vastata kõikidele miksidele. Tänu Tanjale pääsesin kipsis Grete juurest natuke trenni ja muid asjatoimetusi tegema.
Saskia on hoopis teisest puust. Päris moosipallikeseks teda enam peale kõndima õppimist pole võimalik kutsuda aga no eriti habras ta ka just pole. Sass on kaval nagu porikärbes, kui ta ei saa kohe mida tahab, siis ta ootab ja jälgib mängu, kohe kui tekib esimene võimalus, kasutab selle ära. Gretega teeb ka mida ise täpselt tahab.... Grete on täitsa abitu. Saskia väljendab oma rõõmu suurelt ja samuti ei saa kellelgi jääda märkamatuks kui ta on vihane. Sass on vist üks väheseid lapsi maailmas, kes ise ütleb, et on väsinud ja tahab minna magama ja läheb ka. Issiga tavaliselt. Antsuga on nad üldse nagu sukk ja saabas. Olude sunnil olen mina rohkem tööl käinud ja Ants jällegi rohkem kodu ehituse ning lastega mässanud. Igatahes lähenedes Antsule rohkem kui 3 meetrit on Sassil kisa lahti ja kui sa juhtud veelgi lähemale minema, siis ta lihtsalt tuleb ja lükkab su ära. Natuke hämmastav on kiirus millega Saskia õpib ära kõikvõimalikud tarkused, see on vist see teise lapse sündroom, et ta haarab vanema lapse pealt kõik asjad lennult. Praeguseks on tal suus peale pikka ponnistust 9 hammast. Teine, kellega tal on eriline side, on vanaisa. Paneb imestama kuidas vanaisaks saamine mõjutab inimesi nii, et kõik need asjad, mis olid keelatud oma lastele, on lubatud lastelastele. Meie vanaisa Tuuri Velts, kes muidu ei anna oma tegemistes ja otsustes tollivõrra ka järele, on Grete ja Saskia käes nagu sulavaha. Eriti Saskia käes ja see on vastastikune. Suurde majja sattudes läheb Sass alati esimesena vanaisa otsima, kui vanaisa on leitud, tuleb natuke teda kallistada, pugeda sülle ja hüpata kõhu peal, siis alles on aega minna vaatama mis toimub mujal. Vanaisast ja vanaemast rääkides ei saa jätta mainimata fakti, et mammal õnnestuski jätta maha suitsetamine, vanaisa jättis seepeale maha lihasöömise, nii et suures majas elab meil nüüd kolm taimetoitlast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar